Vabariigi Presidendi Kantselei palgajuhend

Käesolev juhend kehtestatakse "Avaliku teenistuse seaduse" § 9 lõike 2 ja Vabariigi Presidendi 20.09.2001. käskkirjaga nr 134 kinnitatud "Vabariigi Presidendi Kantselei põhimääruse" punkti 3.2.8. alusel.

1. Üldsätted

1.1. Käesoleva juhendiga sätestatakse Vabariigi Presidendi Kantselei (edaspidi Kantselei) teenistujate ametipalga, lisatasude, preemiate ja toetuste määramise tingimused ja kord.

1.2. Kantselei teenistujate töö tasustatakse vastavalt "Avaliku teenistuse seadusele", "Palgaseadusele", "Puhkuseseadusele", Kantselei põhimäärusele, Kantselei sisekorraeeskirjale ja Kantselei direktori käskkirjadele.

1.3. Mõisted
1.3.1. Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
1.3.2. Ametipalgaks nimetatakse palgaastme vastavale jaotisele vastavat palgamäära.
1.3.3. Palgamäär on palgaastmestikuga kinnitatud diferentseeritud rahasumma.
1.3.4. Palgaastmestik on Kantselei direktori käskkirjaga kinnitatud Kantselei teenistujate ametinimetustele vastavad ametipalgad.


2. Palgaastmestik ja ametipalgad.

2.1 Kantselei palgaastmestikus on ametikohad jaotatud vastavalt vastutuse ulatusele ning ametiülesannete ja tööde erinevusele gruppidesse, mida tähistatakse suurtähtedega. Grupis on ametikohad vastavalt teenistuskoha teenistuskohustuste keerukuse astmele jaotatud palgaastmetesse, mida tähistatakse grupile vastava suurtähega ning astme järjekorranumbriga (näiteks A1). Igal palgaastmel on määratud 6 võimalikku ametipalka, millest 1.-5. arvutatakse 6. alusel nii, et 5. on 6.-st 5% madalam, 4. 6.-st 10% madalam, 3. 6.-st 15% madalam, 2. 6.-st 20% madalam ning 1. 6.-st 25% madalam.

2.2. Teenistuja ametipalga määrab palgaastmestiku järgi Kantselei direktor struktuuriüksuse juhi ettepanekul vastavalt ametiülesannete ja tööde erinevusele, teenistuskoha teenistuskohustuste keerukusele, töökoormusele, vastutuse ulatusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Atesteerimisele kuuluvate ametnike puhul arvestatakse ametipalga määramisel ka iga-aastaste vestluste ja atesteerimise tulemusi ning nende käigus tehtud ettepanekuid.

2.3. Kantselei teenistuja puhkuse ajaks säilitatakse teenistujale ametipalk ja "Avaliku teenistuse seadusega" ettenähtud ja selle alusel määratud lisatasud.

3. Lisatasud

3.1. Lisatasu teenistusaastate eest määratakse ametnikule vastavalt "Avaliku teenistuse seaduse" § 37 lõikele 2 järgmiselt:
alates 5-aastasest teenistusstaažist - 5% ametipalgast;
10-15-aastase teenistusstaaži korral - 10% ametipalgast;
alates 15-aastasest teenistusstaažist - 15% ametipalgast.

3.2. Teenistusstaaž tehakse kindlaks ametniku teenistuslehe, tööraamatu kannete või muude dokumentide alusel ning lisatasu makstakse Kantselei direktori käskkirja alusel.

3.3. Lisatasu teenistusaastate eest võib jätta maksmata või selle suurust vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

3.4. Lisatasu akadeemilise kraadi eest määratakse ametnikule vastavalt "Avaliku teenistuse seaduse" §-le 38 järgmiselt:
magistrikraadi eest - 10% ametipalgast;
doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast.

3.5. Lisatasu akadeemilise kraadi eest määratakse Kantselei direktori käskkirjaga Kantselei ametniku poolt Kantselei personalijuhile esitatud akadeemilist kraadi tõendava dokumendi alusel. Välisriigi haridustaset tõendav dokument kehtib koos Euroopa Liidu Socratese Programmi ja UNESCO-CEPESi Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse Eesti ENIC/NARIC ekspertiisiaktiga haridustaseme tunnustamise kohta. Enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu territooriumil kaitstud teaduskraadide diplomid kehtivad ilma ekspertiisita, seejuures on NSV Liidu kandidaadikraad võrdsustatud doktorikraadiga.

3.6. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest makstakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 39 kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte rohkem kui 30%. Lisatasu määratakse Kantselei direktori käskkirjaga alates struktuuriüksuse juhi ettepaneku ning võõrkeelte oskust tõendavate dokumentide personalijuhile esitamise päevast ametnikule, kes töötab ametikohal, millel töötamiseks on Kantselei direktori poolt kinnitatud töötamise eelduseks (nõutav või soovitav) vastavate võõrkeelte valdamine vähemalt kesktasemel, ning kes esitab atesteerimisnõuete kohaselt teenistuseks vajalike võõrkeelte oskust tõendavad dokumendid:

3.6.1. võõrkeele oskus kõrgtasemel:
3.6.1.1. kõrgkooli lõpetamist või akadeemilise kraadi omandamist tõendav dokument (välisriigi haridustaset tõendav dokument kehtib koos ENIC/NARIC Keskuse ekspertiisiaktiga) vastava keele erialal;
3.6.1.2. haridusasutuses või keelefirmas sooritatud keeletestimise tulemusi tõendav dokument, mis võimaldab keeleoskuse taseme kindlaks määrata (st tase on määratud kas vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.novembri 1996.a. määrusega nr 293 kinnitatud "Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuete" punktile 24 või võimaldab tõendis toodud taseme kirjeldus hinnata keeleoskust "Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuete" punktile 24 vastavalt);
3.6.1.3. vastava keele õpetaja ettevalmistuse omandamist tõendav dokument;

3.6.2. võõrkeele oskus kesktasemel:
3.6.2.1. haridusasutuses või keelefirmas sooritatud keeletestimise tulemusi tõendav dokument, mis võimaldab keeleoskuse taseme kindlaks määrata vastavalt punktis 3.6.1.2 sätestatule;
3.6.2.2. kesk- või kõrgkooli lõpetamist või akadeemilise kraadi omandamist tõendav dokument (välisriigi haridustaset tõendav dokument kehtib koos ENIC/NARIC Keskuse ekspertiisiaktiga), keele osas, milles toimus õppetöö;
3.6.2.3. keelekursustele või välisriiki õppima või tööle asumisel sooritatud keeletestmise tulemusi tõendav dokument, mis võimaldab keeleoskuse taseme kindlaks määrata vastavalt punktis 3.6.1.2 sätestatule;
3.6.2.4. kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite tulemusi tõendav dokument, mis võimaldab keeleoskuse taseme kindlaks määrata vastavalt punktis 3.6.1.2 sätestatule;
3.6.2.5. vastava keele süvaõppega keskkooli/gümnaasiumi lõpetamist tõendav dokument, keele osas, milles toimus süvaõpe.

3.7. Lisatasu riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest määratakse vastavalt "Avaliku teenistuse seaduse" §-le 391 ametnikule, kellel on riigisaladusele juurdepääsuluba. Lisatasu maksmise piirmäär on:
2,5 % ametipalgast isikule, kellele on väljastatud juurdepääsuluba konfidentsiaalseks tunnistatud riigisaladusele;
5 % ametipalgast isikule, kellele on väljastatud juurdepääsuluba salajaseks tunnistatud riigisaladusele;
10 % ametipalgast isikule, kellele on väljastatud juurdepääsuluba täiesti salajaseks tunnistatud riigisaladusele.
Lisatasu makstakse Kantselei direktori käskkirjaga kehtestatud ametikohtadel töötavatele isikutele ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirja alusel alates juurdepääsuloa väljastamisest kuni loa kehtivuse lõpuni, teenistusest vabastamiseni või teenistuja nimetamiseni ametikohale, millel töötamise eelduseks ei ole riigisaladuse juurdepääsuloa omamine.

3.7¹ Kantselei teenistujale, kes on määratud kantselei direktori käskkirjaga korraldama riigisaladuse kaitset ning vastutama riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise eest, makstakse täiendavalt punktis 3.7 sätestatule lisatasu 10% ametipalgast.

3.8. Vahetu ülemuse või struktuuriüksuse juhi korraldusel ületunnitööd tegevatele ametnikele hüvitatakse ületunnitöö üldjuhul vaba aja andmisega (üks tund ületunnitööd tasustatakse ühe tunni vaba ajaga). Teenistujale, kes on ületunnitööle rakendatud kuid kellele ületunnitööd ei hüvitata vaba aja andmisega, makstakse lisatasu 1,5 kordses tunnitasumääras iga ületöötunni eest. Lisatasu maksmise korral kajastatakse teenistuja poolt tehtud ületunnid vastava struktuuriüksuse tööaja arvestuse tabelis, mille kinnitab direktor.

3.9. Lisatasu puhkepäeval töötamise eest määratakse "Palgaseaduse" § 15 järgi 50% tunnitasumäärast teenistujale, kes vahetu ülemuse või struktuuriüksuse juhi korraldusel on rakendatud tööle graafikujärgsel puhkepäeval. Puhkepäeval töötamist võib teenistuja soovil hüvitada vaba aja andmisega, arvestusega ühe tunni töö eest üks tund vaba aega. Teenistujale, kes on rakendatud tööle puhkepäeval, kuid kellele tööd puhkepäeval ei hüvitata vaba aja andmisega, makstakse lisatasu "Palgaseadusega" ettenähtud määras. Lisatasu maksmise korral kajastatakse teenistuja poolt tehtud töö puhkepäeval vastava struktuuriüksuse tööaja arvestuse tabelis, mille kinnitab direktor.

3.10. Lisatasu riigipühal töötamise eest määratakse "Palgaseaduse" § 16 järgi 100% tunnitasumäärast teenistujale, kes vahetu ülemuse või struktuuriüksuse juhi korraldusel on rakendatud tööle riigipühal. Kui riigipühal töötamist hüvitatakse vaba aja andmisega, tasutakse riigipühal tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval. Teenistujale, kes on tööle rakendatud riigipühal, kuid kellele tööd riigipühal ei hüvitata vaba aja andmisega, makstakse lisatasu "Palgaseadusega" ettenähtud määras. Lisatasu maksmise korral kajastatakse teenistuja poolt tehtud töö riiklikul pühal vastava struktuuriüksuse tööaja arvestuse tabelis, mille kinnitab direktor.

3.11. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse Kantselei direktori käskkirjaga struktuuriüksuse juhi või vahetu ülemuse põhjendatud ettepanekul täiendavate teenistusülesannete ühekordse või pikemaajalise täitmise eest.

3.12. Lisatasu puuduva ametniku asendamise eest makstakse proportsionaalselt täidetavate ülesannete hulgaga tingimusel, et asendavale ametnikule on struktuuriüksuse juhi või vahetu ülemuse ettepanekul Kantselei direktori käskkirjaga pandud täiendavate ülesannete täitmise kohustus ja määratud lisatasu.

3.13. Teenistujale, kellele äraoleva teenistuja asendamise kohustus on pandud ametijuhendiga, asendamise eest lisatasu ei maksta, kui asendamine kestab vähem kui kaks kuud kalendriaasta jooksul.


4. Toetused

4.1 Põhipuhkusega seoses võib maksta eelarvevahendite olemasolu korral teenistujale puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse määr kinnitatakse Kantselei direktori käskkirjaga igaks kalendriaastaks Kantselei aastaeelarve kinnitamisega.
Puhkusetoetust makstakse teenistujale, kes on põhipuhkuse alguseks olnud Kantseleis katkestamatus teenistuses vähemalt kuus kuud. Kui teenistuja on teenistuses olnud vähem kui aasta, makstakse puhkusetoetust proportsionaalselt töötatud ajaga.
Puhkusetoetus makstakse välja üldjuhul koos põhipuhkuse puhkusetasuga. Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel. Teenistuja nõudel võib puhkusetoetust maksta esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist.
Puhkusetoetuse maksmise aluseks on puhkusele lubamise käskkiri.

4.2. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta.

4.3. kehtetu [kk 26.01.2009 nr 3.1-2/3]

4.4. kehtetu [kk 26.01.2009 nr 3.1-2/3]

4.5. kehtetu [kk 26.01.2009 nr 3.1-2/3]

4.6. Kantselei teenistujatele makstakse võimaluse korral tähtpäevade puhul võrdsetel alustel ühekordset toetust.

4.7. Kantselei teenistuja surma korral tema suhtes teenistusülesannete tõttu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku 10 aasta ametipalga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul. Toodud asjaoludel invaliidistunud teenistujale makstakse ühekordset toetust:
töövõime osalise kaotuse korral - tema ühe aasta ametipalga ulatuses;
töövõime täieliku kaotuse korral - tema viie aasta ametipalga ulatuses.


5. Preemiad

5.1. Lähtuvalt "Avaliku teenistuse seaduse" §-s 79 sätestatud põhimõtetest ja arvestades teenistuja tööpanust või pikaajalist töötamist Kantseleis, võib rakendada rahalist preemiat ergutusena.

5.2. Preemia määratakse Kantselei direktori käskkirjaga vahetu ülemuse või struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

5.3. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta.


6. Palga maksmise korraldus

6.1. Kantselei teenistujatele palga maksmise kord, õppelaenu kustutamise korraldus, õppemaksu hüvitise määramise alused ning palgaandmete avalikustamise ulatus, tingimused ja kord on kehtestatud Kantselei sisekorraeeskirjas.


7. Rakendussätted

7.1. Käesolev juhend jõustub selle vastuvõtmisest.

7.2. Käesolevat juhendit rakendatakse alates 01.01.2002. teenistujatele, kes on teenistuses käesoleva juhendi kehtestamise päeval.
7.2.1. Lisatasu riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest makstakse vastavalt Kantselei direktori käskkirjaga kehtestatud ametikohtadel töötavatele isikutele ametikohal nõutava salastatuse astme järgi.
7.2.2. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest makstakse vastavalt Kantselei direktori käskkirjaga kehtestatud ametikohtadel töötavatele isikutele ametikohal nõutava keeleoskuse järgi. Teenistujale, kes käesoleva juhendi kehtestamisega kaotab lisatasu võõrkeelte oskuse eest, hüvitatakse see tagasiulatuvalt, kui keeleoskus on antud ametikohal nõutud või soovitav ning teenistuja esitab käesoleva juhendiga aktsepteeritava keeleoskustaset kinnitava tõendi 1 kuu jooksul käesoleva juhendi kehtestamisest.

7.3. Aastal 2002 on puhkusetoetuse määraks ametipalk.

7.4. Käesoleva juhendi jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Kantselei direktori 28.02.2001.a. korraldusega nr 1-10 kinnitatud "Vabariigi Presidendi Kantselei sisekorraeeskirja" punktid 6.8.-6.10., 7.3.-7.8. ja 7.11.-7.16.


Tarmo Mänd
Direktor